KUIDAS PÄÄSEDA KESKKÜTTEKORTERI KUIVAST ÕHUST TINGITUD VAEVUSTEST?

Kõik on ju õige! Majad päevad olema soojustatud, aknad ja uksed peavad olema tihedad, sest vaid siis on toas mõnus ja soe. 
Siin on peidus vaid üks suur ja rasvane AGA. 

Mõnus ja soe on toas vaid juhul, kui soojustamise käigus pole ära unustatud ventilatsiooni. Miskipärast on näiteks paneelmajade korterites sellele liiga vähe tähelepanu pööratud. Kui õhuvahetus ei ole piisav, kaasneb hulk „haige maja“ sümptomeid nagu näiteks liiga kuiv õhk. 

Õhuniiskus on väga oluline tegur, kui rääkida kodusest elukeskkonnast. Liiga kuiv õhk sinu kodus tekitab ebamugavustunnet ja võib põhjustada mitmeid väiksemaid ja suuremaid probleeme. Eriti tugevalt tajuvad kuiva õhu probleemi inimesed, kes elavad keskküttega paneelmajades, kus aknad on üldiselt vahetatud ja maja väljast renoveeritud, kuid üldiselt on ventilatsioon jäetud „vaeslapse“ rolli.

MILLISED MURED KIPUVAD KIMBUTAMA?

Normaalne kodune õhuniiskus on 35-60% ja kui see on madalam, tunned sa väsimust, nahk ja limaskestad kuivavad, hommikuti ärgates võib olla nina kinni ja nohune ning silmad kipitavad ja väsivad kiiremini.

Liiga kuivas ruumis haigestumise oht on samuti suurem. Näiteks püsib gripiviirus nakkusohtlikuna kuivas ruumis kauem. Soovitatud niiskustasemega ruumis on sinu keskendumisvõime parem ja sa ei tunne end nii tujuka ja väsinuna. 
Kuiv õhk on kurnavam kui võib arvata ja mõjutab ka unekvaliteeti. 

Kuiva õhuga toas lendleb tolm kergemini ja tolmu suhtes tundlikud inimesed kogevad sellistes ruumides raskusi hingamisel ja naha kihelemist. Tõde on see, et niiske õhk aeglustab tolmu lendlemist ja nii on toas ka kergem hingata.

Lisaks tervisele mõjutab kuivus siseruumides mööbli ja ka puitpõranda seisukorda. Sama kehtib ka näiteks muusikainstrumentide puhul. Näiteks võivad puidu sisse tekkida praod ja instrumendid vajavad tihedamini häälestamist. 

EESTI ÕHK ON PUHAS – AGA AINULT ÕUES 

Hea on tõdeda, et pea pool Eestist on kaetud metsadega ja meie õhu saastenäitajad on Euroopas ühed madalamatest. Samuti on õhuniiskus väga heal tasemel, erinevalt kuivematest lõunariikidest. See ei ole kahjuks piisav – õues on küll värske õhk, aga meie ise viibime ju toas.

Statistika järgi veedame lausa 90% ajast siseruumides, kus õhukvaliteet pole enam sugugi parim.

MIS ON LAHENDUS?

Nagu juba öeldud, siis et ennast hästi tunda, peaks tubane õhuniiskus jääma vahemikku 35-60%.

Selle tõstmiseks on internetis on mitmeid soovitusi alates radiaatorile vett täis keedupoti asetamisest lõpetades pesu kuivatamisega ainult siseruumides, et kuivavate riiete niiskus tuppa jääks. Lisaks aitab kaasa ka toataimede paigutamine eluruumidesse, aga üks ja kõige kindlam võimalus on otsustada õhuniisuti kasuks, sest keskküttega paneelmajas on eelnevatest lahendustest vähe abi. 

Õhuniisuti eesmärk on hoida ruumides oleva õhu niiskust optimaalsel tasemel ja toota vajadusel lisaniiskust. Lisaks on võimalus alati kõigepealt õhuniiskust kontrollida niiskusmõõturi ehk hügromeetriga, et kõigepealt veenduda õhuniisuti vajalikkuses.
Kui aga kuiva õhu sümptomid keskküttega korteris inimesel juba esinevad, siis saab olla kindel, et vajadus õhuniisuti järgi on olemas, mis muudab elukeskkonna kvaliteetsemaks.

Laia valiku õhuniisutid leiad SIIT

Laia valiku hügromeetrid leiad SIIT 

PS! Õhuniisuti valikul lähtu eluruumi suurusest.