Miks ei tule kütteperioodil siseruumidesse väline niiske õhk (ainult) ventilatsiooni abil?
Mul on õhuniisuti — võin ma ikka magada avatud aknaga?
Suhtelise õhuniiskuse mõõtmise tõttu tekib sageli mulje, et välisõhus on rohkem niiskust kui siseruumides. Jahedama ilmaga ei ole see aga enamasti tõsi.
Kui talvel akna avate, on välisõhk külmem kui siseruumide õhk. Külm õhk ja soe õhk segunevad, ning õhuniiskuse tase väheneb.
Samal põhjusel soovitatakse hoida niisutatava ruumi aknad enamjaolt suletud.
Põhjus on selles, et soe õhk suudab sisaldada/mahutada rohkem õhuniiskust kui külm õhk. Õhuniiskuseks loetakse õhus olevat aurustunud vett, mis ei ole kondenseerunud (vihm, udu, kaste) või jäätunud (lumi, jää, härmatis).
Kiire näide: Kui suhteline õhuniiskus 0-kraadi juures on 69%, siis sama õhuniiskuse hulk 20-kraadi juures on 18%
Soe õhk suudab “mahutada” rohkem veeauru kui külm õhk – kui ilmajaam näitab, et suhteline õhuniiskus on 100%, tähendab see, et antud temperatuuril veeauru rohkem õhku ei mahu ja veeaur hakkab õhust välja kondenseeruma (aurust saab vesi) – looduses tekib siis udu, vihm või kaste.
Kui 0-kraadil “mahub” kuupmeetrisse õhku 4,5g veeauru, siis 20-kraadiga “mahub” kuupmeetrisse õhku 17g veeauru.
-20 kraadiga suudab kuupmeeter õhku mahutada 1g veeauru, +30-kraadi juures on sama näitaja aga 30g.
Seetõttu võibki öelda, et külm õhk = kuiv õhk.
Kui külmemat õhku tuua/ventileerida soojematesse ruumidesse, siis suhteline õhuniiskus soojemas ruumis väheneb. Suhteline õhuniiskus (%) näitab kui palju niiskust õhku mahub ja palju maksimumist (juba) olemas on.
Siseruumides soovitatatakse suhtelise õhuniiskuse vahemikku talvel 40 – 60% ja suvel 40 – 70%