Täiendav info

Õhu niisutamine ja selle vajalikkus

Hingame päevas umbes 20 000 korda ja tarbime ca 12 000 liitrit õhku. Õhukvaliteedil on seetõttu otsene mõju nii meie enesetundele kui töövõimele.

Õhuniisutite eesmärk on hoida ruumides olevat õhuniiskust optimaalsel tasemel (talvel 30%-45%).

Sobiliku õhuniiskusega kaasnevad järgmised eelised:

  • Nina, silmad ja nahk ei tundu kuivad (seetõttu on kodus ja kontoris mugavam viibida).
  • Haigestumise oht on väiksem (gripi viirus püsib sobiliku niiskustasmega ruumides nakkusohtlikuna lühemat aega).
  • Uni on rahulikum.
  • Enesetunne ja keskendumisvõime on parem.
  • Tolmu  lendlemine niiskemas õhus väheneb (tolmu suhtes  tundlikud inimesed saavad paremini hingata).
  • Mööbel, puitpõrandad ja maalid on kaitstud deformatsioonide ja pragude eest.

Õhk muutub kuivaks enamasti talvisel kütteperioodil. Siseruumide õhuniiskus langeb külmemate ilmadega sageli alla 30%.  Akna avamine siis ei aita, vaid mõjub isegi vastupidiselt. Põhjus on selles, et külm õhk suudab kondenseerumata kujul hoida endas vähem niiskust kui soe õhk.

0-kraadisel temperatuuril võib kuupmeeter õhku sisaldada  4grammi veeauru.  20-kraadine õhk võib kuupmeetris õhus sisaldada 20grammi veeauru.

Kui välisõhus on 0-kraadise temperatuuriga suhteline õhuniiskus 69%, siis 20-kraadise temperatuuriga sisetingimustes sama õhu suhteline õhuniiskus  18%. (vt. allolev joonis).

Niiskuse puudujääki saab ruumis kompenseerida aurustunud vee lisamisega.

Arstide poolt soovitatud suhtelise õhuniiskuse miinumumtase sõltub ka õhus lendleva tolmu hulgast. Kui tolmu on vähem, võib õhuniiskus olla väiksem. Ruumi niiskuse miinimumvahemik on soovituslikult 20%-35%.

Suhtelise õhuniiskuse ideaalne tase on soojemal ajal vahemikus 40% - 60%. Talvel tekib sama õhuniiskuse korral jahedatele akendele kondensaat (aknad nö higistavad). Seetõttu on talvine õhuniiskus soovitatav vahemikus 30-45%.    

 

Sotsiaalministeerimumi poolt 12.okt.2009  väljaantud Töökeskkonna Käsiraamatus on lk. 152 pealkirja all Nõuded - soojuslik (termiline) töökeskkond, lisatud tabel, milles soovituslik õhuniiskuse vahemik on 20-50%.

Soovituslik suhteline õhuniiskus siseruumides


  Töö raskus

  Õhu liikumise kiirus, m/s

  Suhteline õhuniiskus

  Kerge töö

  Alla 0,15

  20-50 %

  Keskmiselt raske töö

  0,2-0,5

  20-50 %

  Raske töö

  0,3-0,7

  20-50 %

  Väga raske töö

  0,4-1,0

  20-50 %

 

TTÜ Ergonoomika professori Ülo Kristjuhani raamatus „Kaasaegse ergonoomika alused“ (TTÜ, 2000) on peatükis „Töökoha mikrokliima“, kirjutatud järgnevalt:

„ Optimaalne õhuniiskus on 40-60 %. Ohtlik on tervisele esmajoones kõrge, üle 70%, õhuniiskus. See tugevdab nii liialt kõrge kui madala õhutemperatuuri ebasoodsat mõju. Õhuniiskus alla 30% põhjustab halba enesetunnet - nina ja silma limaskesta ärritust. Siiski on oht üldiselt väiksem kui kõrge õhuniiskuse puhul. (Kristjuhan 2000)

Ameerika haiglate operatsiooniruumides langetati minimaalse suhtelise õhuniiskuse taset 30%-lt 20%-ni. Lisaks kulude kokkuhoiule on põhjuseks ka operatsiooniruumides valitsev puhtus ja praktiliselt tolmuvabast keskkonnast tingitud väiksem ärritus nahale ja limaskestadele (nina, suu, silmad).

Euroopa Liidu erinevate spetsialistide hinnangul on ruumide suhtelise õhuniiskuse miiniumtase vahemikus 25-35%.

Kuivast õhust tingitud ärrituse intensiivus sõltub õhus lendleva tolmu hulgast. Seetõttu  on tolmusemates ruumides (magamistoad; vaipkatte ja rohke tehnikaga kontorid) ärritusvaba suhtelise õhuniiskuse miinimumtase kõrgem (min suhteline niiskus 30%-35%) kui tolmuvabamates ruumides ( vähem tekstiile ja tehnikat) , kus minimaalne suhteline õhuniiskus võib olla  20%-25%.     

Liiga kuivast õhust tingitud limaskestade ja naha kuivamine võib väljenduda järgmiselt:

  • Kuiv köha (mis ruumist lahkudes lõpeb)
  • Kuivanud ja valulikud ninasõõrmed
  • Ebamugavustunne silmades (silmade kuivamine)
  • Kuivanud huuled (vajavad pidevat niisutamist) ja kuivav nahk (näit. käed)